ORAVA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA
Täiendatud Orava Põhikooli õppenõukogu otsusega 09.06. 2004
Kinnitatud Orava Põhikooli direktori käskkirjaga nr. 09.09. 2004
Täiendatud Orava Põhikooli õppenõukogu otsusega 16.09. 2004
Täiendatud Orava Põhikooli õppenõukogu otsusega 19.10. 2005
Kinnitatud Orava Põhikooli direktori käskkirjaga nr.117 19.10. 2005
1. ÜLDSÄTTED
(1) Orava Põhikooli õppekava on Orava Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
(2) Orava Põhikooli õppekava terviktekst on kättesaadav kooli õppealajuhataja kabinetis ja veebilehel www.hot.ee/oravapk/
(3) Õpetaja koostab Orava Põhikooli õppekava üldosa ja ainekava alusel enne iga õppeaasta algust töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.
(4) Orava Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.
(5) Orava Põhikooli õppekava üldosas esitatakse:
1) Orava Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
2) läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Orava Põhikoolis;
3) traditsioonilise aineõppe rakendamine Orava Põhikoolis;
4) Orava Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti, kooliastmete õppesisult määratlemata nädalatundide kasutamine ning õppe- ja kasvatustöö korralduse alused;
5) hindamise korraldus Orava Põhikoolis;
6) nõuded õpetaja töökavale Orava Põhikoolis;
7) õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Orava Põhikoolis;
8) Orava Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
(6) Ainekavades esitatakse klassiti:
1) aine õppe-eesmärgid;
2) õppetegevus;
3) aine õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed;
4) aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega;
5) ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning pikemaajalised koolidevahelised projektid ( nende olemasolul );
6) kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid.
2. ORAVA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
2.1. Orava Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted
2.1.1. Orava Põhikooli õppekava lähtealus
(1) Orava Põhikooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse.
(2) Orava Põhikooli õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.
(3) Orava Põhikooli õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist:
1) inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
2) muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;
3) kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;
4) soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;
5) elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;
6) üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.
2.1.2. Orava Põhikooli õppe- ja kasvatuseesmärgid
Orava Põhikooli õppe- kasvatustöö põhieesmärkideks on :
1) Anda kõikidele soovijatele võimalikult hea põhiharidus.
2) Pöörata enam tähelepanu eesti keele ja võõrkeelte õppimisele
3) Säilitada kooli traditsioonid ja nende kaudu kujundada oma kooli nägu.
4) Tervislik eluviis
Orava Põhikooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:
1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;
5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida;
15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.
2.1.3. Orava Põhikooli õppekava põhimõtted
Orava Põhikooli õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja) õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;
2) kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;
3) tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;
4) õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;
5) õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
6) õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;
7) õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.
2.1.4. Pädevuste kujundamine Orava Põhikoolis
(1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
(2) Orava Põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
(3) Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Orava Põhikooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.
2.1.5. Üldpädevus
(1) Orava Põhikooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
1) õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;
2) tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
3) väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
4) enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
(2) Üldpädevused täpsustatakse Orava Põhikooli õppekavas kooliastmeti. Kooliastmed on järgmised:
1) I aste - 1.-3. klass;
2) II aste - 4.-6. klass;
3) III aste - 7.-9. klass;
2.1.6. Õppeainepädevus
Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel.
2.1.7. Valdkonnapädevus
(1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
(2) Orava Põhikooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
1) looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;
2) sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
3) refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
4) kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;
5) tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus,majandusõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;
6) kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;
7) matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.
2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Orava Põhikoolis
(1) Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.
(2) Õpetuse integratsioon aluseks on Orava Põhikooli õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.
(3) Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.
(4) Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
(5) Orava Põhikooli õppekava läbivad teemad on:
1) keskkond ja säästev areng;
2) tööalane karjäär ja selle kujundamine;
3) infotehnoloogia ning meediaõpetus;
4) turvalisus ja tervisedendus;
5) paikkonna kultuurilugu.
(6) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.
(7) Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.
(8) Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks. Teema käsitlemine toimub ainetundides, klassijuhataja töös, klassivälises tegevuses.
Orava Põhikooli keskkonnaalane tegevuskava:
1) Matkad
2) Õppeekskursioonid
3) Üritused – prügipäev; lindude päev; südamekõnd
4) Ainealased projektid – R. Rohu nimeline konkurss; Globe projekt
5) Noorkotkaste ja Kodutütarde tegevus
6) Folkloorilaagrid
(9) Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina. Teema käsitlemine toimub nii ainetundides, klassijuhatajatöös , klassivälises tegevuses.
Orava Põhikooli karjäärialane tegevuskava:
1) Algklassides: lastevanemate töökohtade ja kohalike asutuste külastamine 1.-3. klassis
2) Õpimapi koostamine 4.-7. klassis
3) Ainealased projektid – politseiteemaline omaloomingu konkurss, päästeameti omaloomingu konkurss
3) Tallinnas messi “Teeviit” külastamine 8.-9. klassis
4) kutsenõustamine Põlva Kutsenõustamiskeskuse poolt
6) Vilistlastega kohtumine
7) Kohtumine erinevate elukutsete seindajatega - kosmeetik
(10) Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Koolis õpitakse informaatikat V- IX klassis ringitööna, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.
Orava Põhikooli infotehnoloogia tegevuskava:
1) Arvuti algõpetus alates 2. klassist
2) Ainealased viktoriinid – “Tere, kevad!”
3) Ainetundide läbiviimine arvutiklassis
4) Kooli õpilasajalehe “Bubo” väljaandmine
(11) Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes. Teema käsitlemine toimub ainetundides.
Orava Põhikooli meediaõpetuse tegevuskava:
1) Kooli õpilasajalehe “Bubo” väljaandmine – 7. klass
2) Arvutiringis tutvumine elektroonilise meediaga
(12) Turvalisuse ja terviseedendamise teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.Teema käsitlemine toimub nii ainetundides kui klassijuhataja töö raames, klassivälises tegevuses.
Orava Põhikooli turvalisuse tegevuskava:
1) 1.-9. klassi õpilastele liiklusalane koolitus
2) alates 10. eluaastast jalgratturilubade väljaandmiseks vajalike teoreetiliste ja praktiliste õppuste korraldamine
3) tulekahjualane õppus ja evakueerimine koolimajast III veerandil
4) vetelpääste õppus
5) 7.-9. klassi õpilastele seksuaalkasvatuse loeng
6) narkoennetusnädal
(13) Paikkonna kultuurilugu on seotud meie kooli asendiga , nimega ja traditsioonidega. Teema on suunatud Orava valla ja lähiümbruse ajaloo, kultuuri ja kirjandusliku pärandiga tutvumisele. Töö toimub nii erinevate ainetundide , klassivälise töö kaudu kui ka koostööna kooli muuseumi, valla kultuurimaja, raamatukogu ja naaberkoolidega.
Tegevused:
1) koolimuuseumi külastamine
2) kodu-uurimuslikud tööd
3) kooli vilistlaste kokkutulekud
4) folkloori- ja rahvatantsuringide tegevus
5) riiklike ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine
6) matkad koduvallas
2.3.1. Keskkond ja säästev areng
2.3.1.1. Õppe-eesmärgid
Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;
2) teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;
3) teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;
4) teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;
5) mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi;
6) omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.
2.3.1.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti
(1) 3. klassi lõpetaja:
1) tunneb huvi looduse vastu;
2) suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega;
3) oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;
4) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi;
5) tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist.
(2) 6. klassi lõpetaja:
1) omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;
2) teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;
3) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende ennetamise võimalusi;
4) oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;
5) oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel;
6) esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;
7) on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes;
8) suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse;
9) väärtustab säästvat tarbimisviisi.
(3) Põhikooli lõpetaja:
1) väärtustab looduslikku mitmekesisust;
2) oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust;
3) tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid;
4) mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid,
5) mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus;
6) oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale;
7) omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;
8) oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide üle arutleda ja väidelda;
9) kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt;
10) tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel;
11) toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust.
2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine
2.3.2.1. Õppe-eesmärgid
Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;
2) teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
3) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks;
2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti
(1) 3. klassi lõpetaja:
1) mõistab töö tähtsust;
2) mõistab töö ja elukutse seoseid;
3) teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid;
4) teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust;
5) oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;
6) suudab järgida koostegutsemise reegleid;
7) osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes
(2) 6. klassi lõpetaja:
1) õpib tundma erinevaid elukutseid;
2) mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale
3) mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;
4) tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;
5) mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust;
(3) Põhikooli lõpetaja:
1) on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud, oskused);
2) oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel;
3) tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda, süstematiseerida ja analüüsida;
4) omab teadmisi kohaliku tööturu kohta;
5) mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid;
6) mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid;
7) mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni;
8) oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.
2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaÖpetus
2.3.3.1. Infotehnoloogia
2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana
Infotehnoloogiapädevuste kujundamine koolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.
2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid
Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:
1) mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte;
2) omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused.
2.3.3.1.3. Põhikooli lõpetaja pädevused
Põhikooli lõpetaja:
1) oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas);
2) tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest;
3) oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile;
4) oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme;
5) käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest;
6) käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt;
7) oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt;
8) kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms;
9) kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi;
10) mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest);
11) oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).
2.3.3.2. Meediaõpetus
2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid
Läbiva teema meediaõpetus õpetamisega taotletakse, et õpilane:
1) õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi;
2) eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest;
3) õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle tänapäeva meediasüsteemis;
4) omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha;
5) kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise meediaga, suulise meediaga;
6) omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise olulisemaid meediatekste koostada.
2.3.3.2.2. Põhikooli lõpetaja pädevused
Põhikooli lõpetaja:
1) oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada;
2) oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri;
3) oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediažanreid ja leida nende põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot;
4) oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses;
5) oskab selekteerivalt ajalehte lugeda;
6) oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja leida reklaamist talle vajalikku teavet;
7) oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid;
8) tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist.
2.3.4. Turvalisus
2.3.4.1. Õppe-eesmärgid ja tegevuskava
Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:
1) õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;
2) õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;
3) õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
4) õpib kasutama enesekaitsevahendeid;
5) teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;
6) kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
7) omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;
8) teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.
2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti
(1) 3. klassi lõpetaja:
1) teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;
2) teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;
3) teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;
4) teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;
5) teab looduslikke ohte;
6) oskab käituda veekogudel ja basseinis;
7) oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;
8) teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida;
9) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;
10) oskab käituda tundmatute asjadega;
11) teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;
12) teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;
13) mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest;
14) teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;
15) teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda;
16) tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;
17) oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
18) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
19) tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel;
20) teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
21) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
22) teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks turvalist kohta;
23) teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada.
(2) 6. klassi lõpetaja:
1) oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;
2) oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
3) teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid;
4) teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul, aias jne);
5) teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada päästevahendeid;
6) tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;
7) teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki;
8) teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;
9) teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
10) teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest;
11) teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;
12) teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;
13) teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;
14) teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid;
15) teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub välistesse mõjudesse kriitiliselt;
16) oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
17) teab liiklusmärkide tähendusi;
18) teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina, mopeedijuhina);
19) teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);
20) teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.
(3) Põhikooli lõpetaja:
1) oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda;
2) teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada;
3) teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid;
4) teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral;
5) oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
6) teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral;
7) teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise meetodeid;
8) teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku võimalusi;
9) teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi;
10) käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel;
11) teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt;
12) teab, millised on juhi kohustused ning õigused;
13) teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;
14) oskab tegutseda õnnetuse korral.
2.4. Traditsioonilise aineõppe rakendamine Orava Põhikoolis
(1) Orava Põhikoolis rakendub traditsiooniline aineõpe - kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel, õpilasi hinnatakse veerandite kaupa.
(2) Ainetundide jaotus klassiti määratakse Orava Põhikooli õppekava tunnijaotusplaanis.
2.5. Orava Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused
2.5.1 Orava Põhikooli tunnijaotusplaan 2005/2006
|
|
I kooliaste |
II kooliaste |
III kooliaste |
||||||||||||
|
|
Kohustuslikud tunnid |
Lisatunnid |
1. klass |
2. klass |
3. klass |
Kohustuslikud tunnid |
Lisatunnid |
4. klass |
5. klass |
6. klass |
Kohustuslikud tunnid |
Lisatunnid |
7. klass |
8. klass |
9. klass |
|
Eesti keel |
19 |
2 |
7 |
7 |
7 |
15 |
1 |
5 |
6 |
5 |
|
|
|
|
|
|
Eesti keel ja kirjandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 |
|
5 |
4 |
4 |
|
Inglise keel/ saksa keel |
3 |
|
|
|
3/ |
9 |
|
3/ |
3/ |
3/ |
9 |
3/ |
4/ |
1/3 |
1/3 |
|
Vene keel |
|
|
|
|
|
3 |
1 |
|
|
4 |
9 |
|
3 |
3 |
3 |
|
Matemaatika |
10 |
1 |
3 |
5 |
4 |
13 |
2 |
5 |
5 |
5 |
13 |
1 |
4 |
5 |
5 |
|
Loodus -õpetus |
3 |
1 |
1 |
2 |
2 |
7 |
|
2 |
2 |
3 |
2 |
|
2 |
|
|
|
Geo-graafia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
|
2 |
1 |
2 |
|
Bioloogia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
|
1 |
2 |
2 |
|
Inimese-õpetus |
3 |
2 |
1 |
1 |
1 |
2 |
1 |
1 |
2 |
|
1 |
1 |
1 |
|
|
|
Ajalugu |
|
|
|
|
|
3 |
1 |
|
2 |
2 |
6 |
|
2 |
2 |
2 |
|
Ühiskonnaõpetus |
|
|
|
|
|
1 |
|
|
|
1 |
2 |
|
|
|
2 |
|
Keemia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
2 |
|
3 |
3 |
|
Füüsika |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
|
|
2 |
2 |
|
Muusika |
6 |
|
2 |
2 |
2 |
4 |
1 |
2 |
2 |
1 |
3 |
|
1 |
1 |
1 |
|
Kunst ja tööõpetus |
9 |
|
3 |
3 |
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kunst |
|
|
|
|
|
3 |
2 |
2 |
2 |
2 |
3 |
|
1 |
1 |
1 |
|
Tööõpetus |
|
|
|
|
|
5 |
1 |
2 |
2 |
2 |
5 |
|
2 |
2 |
1 |
|
Kehaline kasvatus |
8 |
1 |
3 |
3 |
3 |
8 |
|
3 |
3 |
2 |
6 |
|
2 |
2 |
2 |
|
KOKKU: |
61 |
7 |
20 |
23 |
25 |
73 |
10 |
25 |
28 |
30 |
89 |
7 |
30 |
32 |
34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2.5.2. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Orava Põhikoolis
(1) Orava Põhikoolis on õppe- ja kasvatuskorralduse põhivormiks õppetund, mille pikkus on 45 minutit. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õppeaasta jaguneb 4 veerandiks.
(2) Õpilaste nädalakoormus põhikooli klassides on:
1) 1. klass - 20 õppetundi;
2) 2. klass - 23 õppetundi;
3) 3. ja 4. klass - 25 õppetundi;
4) 5. klass - 28 õppetundi;
5) 6. ja 7. klass - 30 õppetundi;
6) 8. klassis - 32 õppetundi;
7) 9. klass - 34 õppetundi.
(4) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
2) enamasti on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;
3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
5) on esteetiliselt kujundatud võimaluste kohaselt otstarbeka sisustusega ruumid.
2.5.3. Orava Põhikooli õppetegevus I kooliastmel
(1) I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.
(2) 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.
(3) Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.
(4) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.
(5) Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.
2.5.4. Orava Põhikooli õppekorraldus I kooliastmel
(1) Orava Põhikool võtab vastu I klassi Orava vallas elavaid koolikohustuslikke lapsi vastavalt lapsevanema soovile. Lapsevanem esitab kooli kantseleisse avalduse ja lapse sünnitunnistuse koopia algava õppeaasta 31. augustiks. Vastavalt vajadusele võetakse vastu lapsi väljaspoolt koolipiirkonda.
(2) Kooliks ettevalmistusrühm töötab kodustele ja lasteaialastele oktoobrist maini.
(4) III klassis alustatakse inglise keele õpetamist.
(6) Õpiraskustega lastega töötab logopeed, kes moodustab igaks õppeaastaks grupid vastavalt kehtestatud normatiividele
(7) Usuõpetust õpetatakse lapsevanemate sooviavalduste alusel ühisrühmas I - II klassile, III – IV klassile.
(10) Tööõpetuse ja kunstiõpetuse tundides tehtud töid eksponeeritakse pidevalt klassides ja kevadnäitusel emadepäeval.
(11) Õpilaste teadmistele ,oskustele ja arengule antakse hinnanguid ja pannakse hindeid vastavalt kooli õppekava hindamispõhimõtetele. I klassis kasutatakse lisaks numbrilisele hindamisele sõnalisi hinnanguid.
(12) Direktsioon korraldab igas klassis õpilaste lugemisoskuste kontrolli IV veerandil. III klassis korraldatakse kontrolltööd emakeeles ja matemaatikas (võimalusel ühitatakse vabariiklike tasemetöödega).
2.5.5. Orava Põhikooli I kooliastmel taotletavad üldpädevused
I kooliastme lõpuks õpilane:
1) suhtub endasse positiivselt;
2) on viisakas, täidab lubadusi;
3) suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
4) käitub loodust hoidvalt;
5) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;
6) tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust,
7) mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
8) teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
9) hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;
10) tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
11) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
12) oskab ilu märgata ja hinnata;
13) hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest;
14) püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
15) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
16) oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;
17) oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
18) oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
19) oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
20) oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama.
2.5.6. Orava Põhikooli õppetegevus II kooliastmel
(1) II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA.
(2) II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.
(3) II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli.
(4) Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.
(5) Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.
(6) Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.
2.5.7. Orava Põhikooli õppekorraldus II kooliastmel
(2) IV - VI klass töötavad ainesüsteemis, õppetööd viivad läbi aineõpetajad.
(4) VI klassis alustatakse vene keele õpetamist.
(5) Õpiraskustega lastega töötab logopeed, kes moodustab igaks õppeaastaks grupid vastavalt kehtestatud normatiividele.
(6) Kehalist kasvatust õpetatakse eraldi poistele ja tüdrukutele alates 6. klassist. Õpilaste vähesuse korral liidetakse 6.klassi rühm 7. klassi rühmaga.
(7) Tööõpetust õpetatakse eraldi poistele ja tüdrukutele alates 4. klassist.
(8) Õpilaste vähesuse korral liidetakse tööõpetuses rühmad naaberklassi rühmaga: 5. ja 6. klass; 7. ja 8. klass.
(9) Töö- ja kunstiõpetuse töödest tehakse kevadnäitus emadepäeval, samuti korraldatakse jooksvaid näitusi õppeklassides.
(1) V ja VI klasside õpilastel on võimalik õppida ringitöö raames arvutiõpetuse aluseid. Arvutiõpetuse õppimiseks on klass jaotatud rühmadeks vastavalt töökohtade arvule arvutiklassis. Õppegrupid töötavad omavalitsuse poolt eraldatud vahendite arvel .
(10) Usuõpetust õpetatakse lapsevanemate ja laste ühiste sooviavalduste alusel ühisrühmas 5.-6. klassile.
(12) Õpilaste teadmiseid ja oskuseid hinnatakse vastavalt kooli õppekava hindamispõhimõtetele
(14) Direktsioon korraldab IV ja V klassi lõpus emakeele ja matemaatika tasemetöö. VI klassi lõpus korraldatakse tasemetööd emakeeles ja matemaatikas ( võimalusel ühitatakse vabariiklike tasemetöödega )
2.5.8. Orava Põhikooli II kooliastme taotletavad üldpädevused
II kooliastme lõpuks õpilane:
1) teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;
2) on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;
3) peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;
4) on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme;
5) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;
6) suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;
7) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;
8) tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;
9) suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;
10) väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;
11) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
12) väärtustab säästvat eluviisi;
13) oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;
14) tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;
15) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada;
16) oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend-seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;
17) oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
18) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;
19) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima;
20) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.
2.5.9. Orava Põhikooli õppetegevus III kooliastmel
(1) III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA.
(2) III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada mitmesuguseid projekte, ekskursioone, klassijuhataja tööd, klassivälist tööd.
(3) Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduvad lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.
(4) Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul.
(5) Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.
(6) Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.
2.5.10. Orava Põhikooli õppekorraldus III kooliastmel
(2) Õppetööd viivad läbi aineõpetajad
(3) A - ja B -võõrkeele õpetamist jätkatakse vastavalt I ja II kooliastmes tehtud valikutele.
(4) VII, VIII ja IX klasside õpilastel on võimalik õppida ringitöö raames arvutiõpetuse aluseid. Arvutiõpetuse õppimiseks on klass jaotatud rühmadeks vastavalt töökohtade arvule arvutiklassis.
(5) VII, VIII ja IX klassis on võimalik lisaainena õppida inglise keelt.
(6) Tööõpetust ja kehalist kasvatust õpetatakse eraldi poistele ja tüdrukutele. Õpilaste vähesuse korral liidetakse rühm naaberklassi rühmaga.
(7) Tööõpetuse ja kunstiõpetuse tundides tehtud töödest korraldatakse jõulunäitus ja kevadnäitus emadepäeval, kunstiõpetuse töid eksponeeritakse pidevalt kooli ruumides.
(8) Õpilasi hinnatakse vastavalt kooli hindamisjuhendile.
(9) VIII klassi õpilased sooritavad klassi lõpetamiseks hindelise arvestustöö ühes õppeaines. Õppeaine valib õpilane vastavalt haridusministri poolt kehtestatud korrale ja arvestustöö sooritab vastavalt kooli hindelise arvestustöö korrale .
(10)IX klassi õpilased sooritavad põhikooli lõpueksamid vastavalt haridusministri poolt kehtestatud korrale
2.5.11. Orava Põhikooli III kooliastmel taotletavad üldpädevused
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;
2) on avatud enesearendusele;
3) on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;
4) austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;
5) väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
6) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil väljendada;
7) väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele;
8) väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest;
9) oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust;
10) oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid;
11) tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust;
12) oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada;
13) püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi;
14) oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava;
15) oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused;
16) oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda;
17) oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;
18) oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;
19) tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.
2.6. Lisaainete loendid ja valimise põhimõtted Orava Põhikoolis
(1) Orava Põhikooli õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
(2) I kooliastme lisatunnid on eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses, inimeseõpetuses ning kehalises kasvatuses.
(3) II kooliastme lisatunnid on eesti keeles, vene keeles, matemaatikas, inimeseõpetuses, ajaloos, muusikaõpetuses, kunstiõpetuses ja tööõpetuses.
(4) III kooliastme lisatunnid on inglise keeles, matemaatikas, inimeseõpetuses, ühiskonnaõpetuses.
2.8. Hindamise korraldus Orava Põhikoolis
(1) Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.
(2) Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.
(3) Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.
(4) Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.
(5) Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:
1) olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;
2) küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;
3) tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;
4) ennast arendama, õppimist õppima;
5) õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;
6) probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;
7) oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.
(6) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
(7) Hindamise põhieesmärgid on:
1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;
3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;
4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.
(8) Orava Põhikooli õpilaste hindamise kord on esitatud lisas.
2.9. Nõuded õpetaja töökavale Orava Põhikoolis
(1) Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse.
(2) Aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.
(3) Töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.
(4) Aineõpetaja töökavad on vormistatud poolaasta või veerandite kalenderplaanina kuupäevaliselt vähemalt nädalase täpsusega.
(5) Töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õpitulemuste kontrollimise/hindamise aeg ning moodused
(6) Otsustused, mida aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.
(7) Töökava struktuuris peavad olema välja toodud punktis 6 nimetatud elemendid. Õpetaja võib oma töökavasse lisada veel teisi, tema aine eripärale vastavaid elemente.
(8) Töökava vorm ei pea olema erinevates ainetes ühtemoodi. Eelistatum on siiski tabelivorm, mis on ka arvutis paremini teostatav ja õpetajale ülevaatlikum.
(9) Töökava esitatakse õppealajuhatajale kinnitamiseks 2 korda aastas: enne õppeaasta algust ja enne II poolaasta algust.
2.10. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine Orava Põhikoolis
(1) Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis :
1) õpilaste arenguvestlused 1 kord aastas;
2) ainealased konsultatsioonid kord nädalas;
3) põhikooli lõpetajate kutsenõustamine ( koostöös Põlva Nõustamiskeskuse või muu nõustamialase organisatsiooniga)
(2) Koolis töötab logopeed, kelle töö toimub vastavalt “Logopeediaalase töö korraldamise eeskirjadele”
(3) Individuaalsete õppekavade koostamine ja rakendamine toimub vastavalt “Orava Põhikooli individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslikele alustele”
(4) Parandusõpe toimub vastavalt „Orava Põhikooli parandusõppe korrale“.
(5) Sotsiaalküsimustes on õpilastel, nende vanematel, klassijuhatajatel jt võimalik pöörduda nõu saamiseks valla sotsiaaltöötajate poole .
2.11. Orava Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
(1) Orava Põhikooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.
(2) Orava Põhikooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.
(3) Orava Põhikooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.
(4) Õppekava vaadatakse läbi õppenõukogus vähemalt üks kord õppeaastas ( märts- juuni). Vajadusel viiakse sisse parandused , täiendused , muudatused. Need kinnitatakse õppenõukogu otsusega.