Orava Põhikooli arengukava aastaiks 2009 - 2013

  1. Sissejuhatus
  2. Visioon
  3. Missioon
  4. Kooli põhiväärtused
  5. Üldandmed
    5.1. Asend
    5.2. Kooli ajaloost
  6. Orava  Põhikool täna
    6.1. Kooli tegevussuunad
    6.2.SWOT analüüs
    6.3. Rahuloluküsitluste kokkuvõte
  7. Õpilaste arv õppeaastate lõikes
  8. Õppeedukuse % õppeaastate lõikes
  9. Pedagoogilise personali analüüs
  10. Õppekasvatustöö põhieesmärk
  11. Kokkuvõte 2005-2008 arengukava täitmisest
  12. Tegevuskava aastateks 2009-2013
  13. Arengukava uuendamise kord.
  14. Lisad
  1. Sissejuhatus

Orava Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava viieks aastaks 2009 - 2013 ning arengukava uuendamise korra. Orava Põhikooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest, kooli eelmisest arengukavast, Orava valla arengukavast ning haridus- ja koolikorralduslikest õigusaktidest.

  1. Visioon

Orava kool  on  kodukohas õpilaste/laste  võimetekohast  arengut  soodustav  õpikeskkond,  mis  võimaldab kujuneda positiivse ellusuhtumisega inimeseks,  kes väärtustab mitmekülgset haridust, suudab teha valikuid ning oma tegude eest vastutada.

  1. Missioon


  1. Kooli põhiväärtused



  1. Üldandmed
    5.1. Asend

Orava Põhikool paikneb Eesti kaguosas Orava vallas Põlvamaal. Ta on valla ainus kool, mis avati Hanikase Põhikooli õigusjärgsena 01. septembril 1997.a. Ametlikult alustas Hanikase kool tööd 1873 aastal. Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus.

Orava asub Tallinnast 289 km, ,Tartust 94 km ja Põlvast 42 km kaugusel. Orava valla naaberomavalitsused on:             põhjas – Veriora vald, Põlvamaa

                                                kirdes – Mikitamäe vald, Põlvamaa

                                                idas – Värska vald, Põlvamaa

                                                lõunas – Meremäe vald, Võrumaa

                                                edelas – Vastseliina vald, Võrumaa

                                                läänes – Lasva vald, Võrumaa.

Eesti – Vene maismaapiir jääb valla piirist 400 m kaugusele.


5.2. Kooli ajaloost

Orava Põhikool on Hanikase Põhikooli õigusjärglane.

Ametlikult alustas Hanikase (Hainkase) kool tööd 1873. aastal (Riikliku Ajaloo Keskarhiivi andmetel). Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus. Lapsi õpetas tasuta Jakob Birnbaum, kelle isa oli naabruses asuva Luuska kooli õpetaja.

1873. aastal ostis Orava vallavalitsus koolile talu Jaan Kaabelilt.

1874. a. ehitas vald koolile oma maja. Esimeseks õpetajaks oli Samuel Mikelsaar.

1874. – 1898. aastani oli õpetajaks Jaan Laiv. Õpilasi oli külakoolis 38, hiljem 50. Õppetöö toimus eesti keeles.

1900. a. muudeti kool Hanikase Ministeeriumikooliks, kus oli 2 klassi 5 jaoskonnaga. Lapsi tuli aastatega juurde ja nende arv oli üle saja.

1903. a. toimus uue maja sisseõnnistamine.

1919. a. muudeti kool Hanikase 6 – klassiliseks algkooliks. Õpilasi oli 140 – 180.

1940. a. muudeti kool 7 – klassiliseks. Õpilasi 140 – 160.

1950 – 1952 toimus koolimaja ümberehitus.

1954. a. seati sisse elekter.

1959. a. muudeti kool 8 – klassiliseks. Õpilasi oli 140 – 160.

1986. a. alustasid õppetööd 6 – aastased. Kool muudeti 9 – klassiliseks.

1987. a. jaanuaris puhkes koolimajas tulekahju, mille tõttu tehti koolis täielik kapitaalremont.

1991. a. nimetati kool Hanikase Põhikooliks.

1994. a. alustas tööd kooli hoolekogu.

1997. a. alustas kool õppetööd uues koolimajas Oraval.

2004. a. augustis avati võimla-aula.

2008. a. oktoobris alustati staadioni ehitusega.

  1. Orava Põhikool täna
    6.1. Kooli tegevussuunad

Õppe-kasvatustöö - Õpilaste individuaalsust arvestav ja loovust arendav turvaline õpikeskkond (osalemine aineolümpiaadidel, loomekonkurssidel, aineringides; erinevad tugisüsteemid)

Sport ja tervis – kool kuulub 2001. aastast Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. Spordiringides (rahvastepall, kergejõustik, võrkpall, jalgpall) osaleb 2008/09 õa 55% kooli õpilastest.

Isamaaline kasvatus – Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonis osaleb 40% õpilastest.

Kodukoht ja paikkonna kultuurilugu – folkloorirühm, võru keel, rahvatants, muuseum, giidide õpe, koduloo uurimustööd.

6.2.  SWOT analüüs

TUGEVUSED

NÕRKUSED

Hea haridus (kooli lõpetajad saavad sisse gümnaasiumidesse ja ametikoolidesse). 

Teotahtelised, mitmekülgsed õpilased ja õpetajad.

Traditsioonid (uus maja, vana vaimsus)

Uus võimla ja koolimaja. Koolihoone üldseisund vastab tööohutuse- ja tervisekaitsenõuetele.

Koostöö lapsevanematega (abi ürituste ja ringitöö korraldamisel).

Rahulik koolikeskkond, väikesed klassid.

Huviringide mitmekesisus (mudilaskoor, lastekoor, folklooriring, kirjandusring, arvutiring, kunstiring, näitering, võõrkeelte ring, võru keel, rahvatantsuringid, spordiringid (võrkpall, jalgpall, rahvastepall, kergejõustik))

Noorte tegevus kooliväliselt (õpilasmalev, Noored Kotkad, Kodutütred)

Oma kooli tunne, mida tugevdavad kooli traditsioonid, kooli laul, vilistlaste kokkutulekud, õpilasalmanahhid.

Koolis töötab pikapäevarühm.

Isamaaline kasvatus.

Koduloo-alane tegevus: folklooriring, võru keel, rahvatants, muuseum, koduloo-uurimine.

Koostöö seltside, ühingute ja teiste valla allasutustega.

Projektide kirjutamisega saadav lisaraha õpilaste arendamiseks.

Vilistlaste kaasamine kooliellu ja IT probleemide lahendamisse.

Õpilased hõivatud paljude erinevate huvitegevustega.

Väikesed klassid – võistkonna moodustamine jms.

Kooli koduleht.

Koolis ei ole IT-spetsialisti.

Koolis ei ole sotsiaalpedagoogi ega psühholoogi.

Koolis on  nõrk materiaalne baas IT arenguks.

Õpilaste suhtumine kooli inventari.

Õpilasomavalitsuse tegevus.

VÕIMALUSED

OHUD

Sõpruskoolid

Koostöö teiste asutuste ja seltsidega.

Võimlas head tingimused sporditegevuseks.

Valmiv staadion.

Koolimuuseum.

Piirkondlik looduskeskkond (matkarajad, giiditeenus).

Õpilaste osalemist klassivälises tegevuses pärsib bussiliiklus.

Kaugus keskustest (kallis transport võistlustele, teatrisse jms sõit).

Õpilaste arvu vähenemine, mis põhjustab liitklasside moodustamise.

Õpetajate suur koormus ja läbipõlemine.

Sotsiaalsete probleemidega õpilaste arvu suurenemine.

Üldsuse kriitiline ja asjatundmatu suhtumine õpetaja ametisse.

Kooli ümbruse haljastus (spordiväljak)

Järjest vananev arvutipark.

 

6.3.   Rahuloluküsitluste kokkuvõte

Koostöös hoolekoguga on toimunud rahuloluküsitlused õpilastele, lapsevanematele, õpetajatele, abipersonalile ja volikogu liikmetele. 2004/05 õppeaastal pöörati tähelepanu õppimise ja õpetamisega seotud küsimustele. 2005/06 õa teema oli turvalisus. 2006. a. veebruaris toimus veel eraldi küsitlus huviringide kohta. 2006/07 ja 2007/08 õa toimus küsitlus sarnaste küsimustega, mis hõlmasid kogu koolielu.

2004/05 õa vastas 41 lapsevanemat. Neist 88% oli rahul oma lapse õpitulemustega, 90% oli rahul õpetamise tasemega koolis. 24% vastanutest oli rahul kõigi ainete õpetamise tasemega. Rohkem nimetati veel keemiat, saksa keelt, eesti keelt, matemaatikat. Õppeainetest, mille õpetamisega rahul ei olda, nimetati rohkem matemaatikat, inglise keelt ja kehalist kasvatust. Kehalise kasvatuse juures märgiti korduvalt ära suuskade puudumist koolis. 2005. aastast alates on kooli suusabaas uuendatud ja õpilased saavad suustada.

2004/05 õa vastas 11 õpetajat. Küsimusele, mis häirib õpetaja igapäevast tööd, vastati erinevaid asju (IT-vahendite probleemid, suured õppekava nõuded, vähe näitvahendeid, palju aega kulub õpilaste omavaheliste probleemide lahendamisele, autoritaarsed kolleegid, õpilaste keskendumisraskused). Rohkem mainiti õpilaste õppe- ja töövahendite puudumist ja suurt paberimajandust ning küsitlustele vastamist.

2005/06 õa vastas 44 lapsevanemat. Vastajatest 73% arvas, et laste koolitee on turvaline; 89% vastas, et klassis on sõbralik õhkkond; 75% et suhted koolis õpilaste vahel on head; 73% et õpilaste ja õpetajate vahel on head suhted. Küsimusele, kas Teie last on koolis kiusatud, vastas 45% jaatavalt. Sellest lähtudes toimus sügisel koolis kõigile klassidele CAP-koolitus, kus õpetati kuisajatega toime tulema ja tegutsema kuisamise korral.

2005/06 õa küsitluses oli rida ettepanekuid koolitoidu kohta. Nendest 5 ettepanekut arvestati uuest õppeaastast (praadi oleks võimalik juurde saada, piimasupp oleks ooteks, mitte lõunaks, toidud vähem rasvased, rohkem tailiha, toidu kõrvale rohkem piima).

2006. a veebruaris toimunud huviringide küsitluse eesmärk oli saada infot, kas peotantsuringi tegevust soovitakse  jätkata ja kas on huvilisi džuudo ja orienteerumise ringidesse. Džuudoringi soovis 31 õpilast, orienteerumist 41 õpilast. Kuna juhendaja oli olemas, alustas sügisel orienteerumisring 12 õpilasega, hetkel osaleb ringi töös 5 õpilast.

2006/07 õa küsitluses tehtud ettepanekutest on praeguseks realiseerunud keeltering, rohkem sporti (jalgpall, orienteeumine).

  1. Õpilaste arv õppeaastate lõikes

Õppeaasta

I klassi astujad

Teistesse klassidesse

IX klassi lõpetajad

Õpilaste arv

2003/2004

9


17

110

2004/2005

9


12

102

2005/2006

10


11

97

2006/2007

9

2

13

95

2007/2008

10

1

12

93

2008/2009

7

5

15

93

2009/2010

11


10

87

2010/2011

6


10

83

2011/2012

7


11

80

2012/2013

8


10

77

2013/2014

6


10

73

 

  1. Õppeedukuse % õppeaastate lõikes

Õppeaasta

Edukuse %

Kvaliteedi %

2004/2005

100

59

2005/2006

95

51

2006/2007

96

53

2007/2008

100

53

2008/09

96

59


  1. Pedagoogilise personali analüüs

Koolis töötab 19 õpetajat, 3 ringijuhti ja 8 abipersonali töötajat.

Õpetajate jagunemine kvalifikatsiooni, hariduse ja vanuse järgi

KVALIFIKATSIOONI JÄRGI

ametinimetus

arv

osakaal %

Atesteerimata

4

21

Pedagoog

10

53

Vanempedagoog

5

26

Pedagoog-metoodik

0

0


HARIDUSE JÄRGI

haridus

arv

osakaal %

kõrgharidus

10

53

keskeriharidus

5

26

keskharidus

4

21


VANUSE JÄRGI

vanus

arv

osakaal %

20 – 29

2

11

30 – 39

3

16

40 – 49

8

42

50 – 59

2

11

60 ja vanemad

4

20



Pedagoogilise personali tugevus:

1.   edukas  ühistöö õpilastega.  Sellest annavad tunnistust:

2.   kaader on enamuses erialase  haridusega; 6 õpetajat õpivad tasemeõppes;

3.   õpetajad on staažikad ja kogemustega, töökad, omaalgatuslikud;

4.   õpetajaskond on uuendustele avatud

5.   õpetajaskond osaleb aktiivselt täienduskoolitustel;

6.   õpetajatel on tihe side lastevanematega

7.   õpetajad tegelevad aktiivselt klassivälise tööga

8.   kollektiivi on tulnud uued noored õpetajad.

9.      2008. a aasta vabatahtliku tiitel omistati vanemõpetaja Maaja Glaserile.

10.  Orava valla preemiad:      2009 – kultuuripreemia vanemõpetaja Marje Ilves

2008 – kultuuripreemia vanemõpetaja Ene Säinast

            spordipreemia jalgpallitreener Arvi Keerpalu

2007 – kultuuripreemia vanemõpetaja Kadri Kivit

2006 – kultuuripreemia õpetaja Svetlana Pomasanova

2005 – kultuuripreemia tantsurühm Tuhkapusija, juhendaja Ene Säinast

  1. Õppekasvatustöö põhieesmärk

Aidata õpilasel kujuneda haritud ja elus toime tulevaks isiksuseks, kes:

  1. Kokkuvõte 2005-2008 arengukava täitmisest

>            11.1. Eestvedamine ja juhtimine

>Arengukava analüüs toimus kord õppeaastas kooliaasta lõpus. Vaadati läbi õppeaasta prioriteetide realiseerumine ja toodi välja prioriteedid järgmiseks õppeaastaks.

>Vähemalt kord õppeaastas on toimunud kooli kodukorra täiendamine vastavalt vajadusele. Iga õppeaasta algul on kinnitatud üldtööplaan. Õppenõukogu töö paremaks juhtimiseks läbis direktor 2006. a. koolituse “Õppenõukogu tegevus”. Oktoobris 2006 toimus koolis riiklik järelvalve, kus tähelepanu all oligi õppenõukogu töö. Ettekirjutusi ei olnud, aga tehti ettepanek jälgida, et õppenõukogu protokollides oleks otsuste juures välja toodud otsuste elluviimise eest vastutajad, tähtajad ja hääletamise tulemused.

>            11.2. Personalijuhtimine

>2005. aastal valmis kooli koolituspoliitika. Vastavalt võimalustele on seda rakendatud. Iga õppeaasta alguses koostatakse täiendkoolituse plaan, mis arvestab õpetajate vajadusi ja rahalisi võimalusi. Koolitusplaani eesmärk on ühitada kooli ja pedagoogide arenguvajadused.

>Majandusjuhataja, kokk ja koka-abi on igal aastal osalenud seadusega ettenähtud koolitustel.

>2005/06 õppeaastal toimus sisekoolitus “Individuaalse õppekava koostamise alused üldhariduskoolis” kogu pedagoogilisele personalile. 2006. aastal toimus CAP-koolituse raames õpetajatele lastevastase vägivalla ennetamise koolitus. Samal sügisel osalesis õpetajad ja abipersonal 16-tunnisel esmaabikoolitusel.

>2007-2008. aastal läbis 12 õpetajat 160-tunnise täiendkoolituse pedagoogikast.

>Tasemekoolituses õpib hetkel 6 pedagoogi.

>            11.3. Koostöö huvigruppidega

>Õpilasomavalitsus moodustati jälle 2004. aastal, kuid selle töö on aasate jooksul nõrgalt arenenud. Aktiviseerumine on toimunud viimasel paaril aastal, kuid koolielus neil märgatavat rolli ei ole. 2008. aastal korraldasid nad naljapäeval “Tähed särama” projekti “Üks vahva koolipäev” elluviimise. Sel õppeaastal said valmis õpilasomavalitsuse põhikirja.

>Koostöö hoolekoguga on hea. Koosolekud toimuvad plaanipäraselt. Tõsist abi on hoolekogu osutanud rahuloluküsitluste korraldamisel viimasel viiel aastal. Mitmel aastal toimus hoolekogu initsiatiivil naistepäeva ümarlaud.

>Lasteaiaga toimub koostöö eelkooli korraldamisel. Toimuvad ühised üritused.

>10 aastat on koolis tegutsenud koostöös Kaitseliidu Põlva malevaga Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioon. Noored on tublilt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel üritustel.

>Lapsevanematele korraldatakse kaks korda õppeaastas lahtiste uste päevi. Isadepäeval on isad käinud kahel viimasel aastal õpilastele tunde andmas. Lapsevanemad abistavad väga palju õpetajaid klassiväliste ürituste korraldamisel.

>Vilistlasnõukogu tegutses aktiivselt 2008. a. mais toimunud kooli kokkutuleku korraldamisega. Vilistlaste esinemine aktusel oli märkimistvääriv sündmus. Projekti “Tagasi kooli” raames andsid vilistlased 23.02.2009 õpilastele tunde.

>            11.4. Ressursside juhtimine

>Kooli IT-baas on alati muret teinud. 2006. aastal sai kool Tiigrihüppe projektiga “Õppiv tiiger meie koolis” 40 000 krooni IT vahendite soetamiseks. Arvutiklassi sai 6 uut arvutit ja uus videoprojektor. Tänaseks on need juba moraalselt vanad, kuid piisava hooldusega saab tunde arvutiklassis teha. Hooldus on aga põhiprobleem. IT-tehnika vajab pidevat asjatundlikku hooldust, sest õpilased kas oskamatusest või ka pahatahtlikult kasutavad arvuteid kurjasti. IT-spetsialisti vajadus on läbinud kogu viimast arengukava prioriteetide reas.

>2008. a. sai kool 4 sülearvutit õpetajatele.

>Kooli kodulehekülg on uuendamisel ja loodame varsti saada kergemini hallatava ja kiiremat infovahetust võimaldava kodulehe.

>2005. aastast on algklassides uuendatud toolid-lauad, mis on reguleeritavad vastavalt õpilaste kasvule. Ülejäänud klassidesse on ostetud uued toolid. Arvutiklassis on reguleeritavad töökohatoolid aastast 2006. 2008. a sügisel sai igasse aineklassi kaks kõrgamat lauda pikemate õpilaste jaoks.

>            11.5. Õppe-kasvatusprotsess

>Koolis arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. HEV-õpilaste toetuseks võiks olla rohkem võimalusi. Puudub  phühholoog, ei ole sotsiaaltöötajat. Tegutsevad parandusõpperühmad, aineõpetajate konsultatsioonirühmad, logopeed. Aineõpetajad kasutavad vajadusel diferentseeritud hindamist. On rakendanud individuaalset õppekava üksikutes ainetes. Lihtsustatud õppekava alusel õpib 3 õpilast, toimetuleku õppekava alusel 1 õpilane. Koduõppel on 2 õpilast.

>2007/08 õppeaastal lõppes koolis üleminek saksa keelelt inglise keelele A-keelena.

>Õpilased on osalenud järgmistes projektides: Hansapanga noorteprojekt “Tähed särama”, UNICEFi heategevuslik kooliprojekt “Väike heategu”, “Tere, kevad!”, VVV matkamäng, KIKi projekt “Looduskaitsekuu Orava koolis” , Haridus- ja Teadusministeeriumi pikapäevakooli projekt, rahvusvaheline matemaatikavõistlus “Känguru”, Miksikese pranglimine. Viiendat  aastat osalevad erinevad klassikollektiivid “Suitsuprii klassi” projektis,   2005. ja 2006. aastal sai üks klass preemiaks 1000 krooni ekskursiooniraha.

>Igal õppeaastal toimub 9. klassi õpilastele karjäärinõustamine.

>Õigusalast koostööd on aidanud läbi viia kohalik politseikonstaabel ja noorsoopolitseinik Pilvi Liivamägi Põlvast.

>Õpilased tegelevad aktiivselt spordiga ja osalevad omaloomingukonkurssidel.

            11.6. Kooli toimimise näitajad

Tabel 1. Lõpetajate edasiõppimine 2006-2008.

Lõpetamise aasta

2006

2007

2008

Lõpetajate arv

11

12

12

Õppisid järgmisel sügisel:

9

11

12

Põlva Keskkool

-

2

-

Räpina Aianduskool

-

2

3

Räpina Ühisgümnaasium

1

-

-

Tartu Kutsehariduskeskus

3

-

3

Vastseliina Gümnaasium

-

-

1

Viljandi Maagümnaasium

-

-

1

Võru Kesklinna Gümnaasium

3

2

1

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium

1

2

2

Võrumaa Kutsehariduskeskus

-

-

1

Värska Gümnaasium

1

3

-


Tabel 2  >Tasemetööde tulemused 2006-2008.

>Õppeaasta

>2005/2006

>2006/2007

>2007/2008


>Edukus

>Kvaliteet

>Edukus

>Kvaliteet

>Edukus

>Kvaliteet

>3. klass

 

 

 

 

 

 

>Eesti keel

>100%

>89%

>89%

>50%

>100%

>67%

>Matemaatika

>100%

>89%

>89%

>78%

>100%

>67%

>6. klass

> 

 

 

 

 

 

>Eesti keel

>100%

>85%

>100%

>78%

>90%

>70%

>Matemaatika

>92%

>69%

>89%

>67%

>70%

>50%

>Inglise keel

>91%

>55%

>-

>-

>-

>-

>Muusika

>-

>-

>100%

>44%

>-

>-

>Ajalugu

>-

>-

>-

>-

>80%

>60%

> 

>Tabel 3 Põhikooli lõpueksamite tulemused 2006-2008.

>Õppeaasta

>2005/2006

>2006/2007

>2007/2008


>Edukus

>Kvaliteet

>Edukus

>Kvaliteet

>Edukus

>Kvaliteet

>Eesti keel

>100%

>90%

>100%

>50%

>100%

>75%

>Matemaatika

>90%

>70%

>67%

>33%

>100%

>83%

>Bioloogia

>100%

>44%

>100%

>63%

>100%

>38%

>Keemia

>100%

>100%

>100%

>50%

>100%

>100%

>Vene keel

>100%

>100%

>100%

>50%

>100%

>100%

>Inglise keel

>-

>-

>-

>-

>100%

>100%

> 

>11.7. Näiteid õpilaste edukatest esinemistest 2005-2008

>2005/2006

>Harri Sarapuu I koht maakonnas ja vabariiklik preemia Päästeameti joonistusvõistlusel.

>Aleks Tsvetkov  I koht maakonnas Päästeameti joonistusvõistlusel.

>Keidy Nael I koht Tuglase nimelisel omaloomingukonkursil.

>6. klassi võistkond I koht maakonnas spordimängu “Bumerang” finaalis.

>Alari Ilves II koht Põlva MK meistrivõistlustel suusatamises.

>2006/2007

>Greta Suurmann I koht maakonna loodusõpetuse olümpiaadil.

>Harri Sarapuu II koht maakonna töö- ja tehnoloogiaõpetuse olümpiaadil.

>Kaisa Suurmann 5. koht maakonna käsitööolümpiaadil.

>7. klass maakonna võistkondlikul peastarvutamise võistlusel 4. koht.

>Katrin Kurrusk I koht Tuglase nimelisel omaloomingukonkursil.

>Tauri Sulg II koht maakonnas Päästeameti kirjatööde konkursil.

>Tüdrukute võrkpallivõistkond I koht maakonnas ja III koht Lõunaregioonis Kalevi Miniliiga võistlustel võrkpallis.

>Merli Ilves II koht maakonnas Kumakese joonejooksus.

>Karl-Tõnis Truup II koht maakonnas Kumakese joonejooksus.

>7. klassi võistkond II koht maakonnas spordimängu “Bumerang” finaalis.

>II koht põhikoolide arvestuses maakonna meistrivõistlustel suusatamises.

>Kodutütarde võistkond I koht KL Põlva maleva laskevõistlustel.

>Noorkotkaste võistkond II koht KL Põlva maleva laskevõistlustel.

>Kodutütarde võistkond I koht maakondlikul matkamängul.

>X Noorte Laulu ja Tantsupeol osales 1.-2. klassi, 3.-5. klassi ja 6.-7. klassi tantsurühmad ja rahvapilliansambel.

>2007/2008

>Karmen Höövel I koht maakonnas Päästeameti joonistusvõistlusel.

>Karina Höövel ja Karet Visnapuu II koht maakonnas Päästeameti videofilmide võistlusel.

>Robi-Alvis Lõhmus II koht P. Haavaoksa nim etlemiskonkursil.

>Katariina Keerd, Kerly Kerge, Jaanika Kustova, Siim Simmul, Lauri Toma II koht maakonna vene keele etlemiskonkursil.

>Poiste võrkpallivõistkond I koht maakonna koolide meistrivõistlustel.

>Tüdrukute võrkpallivõistkond II koht Kalevi Miniliiga maakonnavõistlustel.

>Kooli võistkond I koht maakonnas spordimängu “Bumerang” finaalis.

>Merli Ilves I koht maakonna koolide kergejõustikuvõistlustel 60 m jooksus ja kaugushüppes.

>Noorkotkaste võistkond I koht maakondlikul matkamängul.

>Tüdrukute võistkond III koht maakondlikul matkamängul.

>3. klass osales Põlvas kooliteatrite festivalil.

2008/09

Marta Dolgošev I koht maakonnas eesti keele olümpiaadil.

Henri Loosaar I koht maakonnas peastarvutamise võistlusel Pranglimine.

Allar Mällo II koht maakonnas peastarvutamise võistlusel Pranglimine.

6. klassi võistkond I koht maakonnas ja II koht vabariigis kirjandusviktoriinil.

Markus Kullmann, Julia Varušina ja Katariina Keerd I koht maakondlikul vene keele luulekonkursil.

Noored Kotkad ja Kodutütred I koht vabariiklikul lauluvõistlusel.

3. klass I koht VVV üleriigilisel matkamängul.

Merli Ilves I koht kõrgushüppes Põlva Mk koolide sisekergejõustiku meistrivõistlustel.

Merli Ilves I koht 60 m jooksus, II koht kaugushüppes TV 10 olümpiastarti Võru-Põlva MK I etapil.

Karl-Tõnis Truup II koht 60 m jooksus, II koht kaugushüppes TV 10 olümpiastarti Võru-Põlva MK I etapil.

1.-3. klassi poiste rahvastepallivõistkond I koht Põlva MK meistrivõistlustel.

1.-3. klassi tütarlaste rahvastepallivõistkond II koht Põlva MK meistrivõistlustel.

1.-5. klassi poiste jalgpallivõistkond II koht Põlva MK meistrivõistlustel.

6. klassi poiste võrkpallivõistkond I koht Põlva MK meistrivõistlustel ja II koht Lõuna Regiooni Kalevi Miniliiga meistrivõistlustel ja VII koht üleriigilisel finaalturniiril.

2.-6. klassi poiste võrkpallivõistkond II koht Põlva MK Kalev Miniliiga meistrivõistlustel.

4.-6. klassi tütarlaste võrkpallivõistkond III koht Põlva MK meistrivõistlustel.

8.-9. klassi poiste võrkpallivõistkond I koht Põlva MK meistrivõistlustel.

7.-9. klassi tütarlaste võrkpallivõistkond III koht Põlva MK meistrivõistlustel ja Kalevi kooliliigas.



  1. Tegevuskava aastateks 2009-2013

12.1.Eestvedamine ja juhtimine

§         Vastavalt andmekaitse seadusele koolidokumentatsiooni korrastamine ja informatsiooni levitamine.

§         Koostöö jätkamine volikogu ja vallavalitsusega.

12.2.Personalijuhtimine 

§         Personali enesehindamine ja enesearendamine.

§         Osalemine tasuta koolitustel.

§         Ametikohtade loomine vastavalt võimalustele (IT spetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoog, abiõpetaja lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel õppivatele õpilastele).

12.3. Koostöö huvigruppidega

§         Hoolekogu.

§         Lapsevanemad - lahtiste uste päevad 2 korda aastas, arenguvestlused, ühisüritused.

§         Lasteaed.

§         Koolielu kajastamine meedias (Valgus, Koit, Õpetajate Leht).

§         Tervisenõukogu.

§         Õpilasomavalitsus.

§         Noorteorganisatsioonid.

§         Vilistlased (Projekt “Tagasi kooli”, kooli juubel).

§         Seltsid ja ühingud.

§         Koolidevaheline suhtlemine vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasandil (Petseri Kunstide Kool, Ukraina ja Leedu koolid).

12.4. Ressursside juhtimine.

Jätkata investeeringuid koostöös kohaliku omavalitsusega vastavalt võimalustele:

§         Projekti "Õpetaja arvuti" järkjärguline tööle rakendamine (igasse kabinetti arvuti, videokahur).

§         Kogu koolimaja varustamine internetiühendusega.

§         Kabinettide jätkuv varustamine vajalike tehniliste vahenditega.

§         Õppevahendite ja mööbli uuendamine (muusikaklassi joonetahvel, vene klaviatuuriga arvuti, puutetahvel).

§         Raamatukogu lugemisvara täiendamine

§         Tuletõkkeuste paigaldamine vastavalt Päästeameti ettekirjutusele.

§         Spordiväljaku lõpetamine.

§         Koolimaja akende vahetamine.

§         Territooriumi määratlemine, haljastus.

§         Õuesõppe klass, puhke- ja mängukohad.

§         Mürapaneelid ja lavakardinad võimlasse.

§         Koolikellasüsteem.

§         Küttesüsteemi tasakaalustamine (muusikaklass, muuseum).

§         Jõusaali uuendamine.

12.5. Õppe- kasvatusprotsess

§         Töö õppe- ja ainekavadega.

§         Erinevate võimetega õpilastele sobivate õpitingimuste rakendamine (LÕK, TÕK, IÕK).

§         Õpi- ja kasvatusraskustega õpilaste toetamine (parandusõpe, kõneravi, tunnirahu klass, pikapäevarühm).

§         Klassijuhataja ja aineõpetaja koostöö.

§         Kodu - kool - KOV – hoolekogu koostöö.

§         Kutsenõustamine.

§         Mitmekesine huviringide töö.

§         Õpilasesinduse tegevuse aktiviseerimine ja kaasamine õppekasvatusprotsessi kujundamisel ja läbiviimisel.

§         Tugiõpilasliikumise loomine.

§         Koostöö õpilaste, õpetajate, lastevanemate, abipersonali, vilistlaste ja kohaliku omavalitsuse vahel.

§         Koolikohustuse täitmine

§         Traditsioonilised üritused:

·         kooli aastapäev muuseumipäevana

·         õpetajate päev

·         isadepäev

·         advendihommikud

·         jõulupidu

·         erinevad rahvakalendri tähtpäevad

·         Eesti Vabariigi aastapäev

·         keelenädal

·         emakeelepäev

·         õpilastööde näitus

·         emadepäev

·         spordiüritused

13.      Arengukava uuendamise kord

Kooli arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta alguses õppenõukogus ja hoolekogus, kus tehakse ettepanekuid paranduste ja muudatuste sisseviimiseks.

Arengukava kinnitab Orava Vallavolikogu kehtestatud korras.


14.      Lisad

 

 

 

 

LISA 1

2008/2009 õppeaasta prioriteedid, eesmärgid, ülesanded

Õppeaasta üldeesmärk on õpimotivatsiooni suurendamine lapse oskuste ja tugevate külgede arendamise kaudu.


>1.      >Eestvedamine ja juhtimine

§         Vastavalt andmekaitse seadusele koolidokumentatsiooni korrastamine ja informatsiooni levitamine. Isikuandmete töötlemise korra koostamine ja kinnitamine. Kooli registreerimine isikuandmete töötlejana.

§         Sisehindamise koolituse läbimine.

> 

2.      Personalijuhtimine

§         Töökohtade otstarbekuse analüüs.

§         IT-spetsialisti palkamine.


3.      Koostöö huvigruppidega.

§         Hoolekogu. Ümarlaudade korraldamine. Maakonna hoolekogude koostöö.

§         Kultuurimaja. Playbackshow, nõiapäev.

§         Lahtiste uste päevad 2 korda õppeaastas.

§         Lasteaed – eelkool, teatrietenduste külastus koolimajas, näiteringi esinemine lasteaias, tutipäev.

§         Arenguvestlused kõigi õpilastega vähemalt kord õppeaastas.

§         Koolielu kajastamine meedias (Valgus, Koit, Õpetajate Leht)

§         Õpilasomavalitsuse töö aktiviseerimine.

§         Koostöö Petseri Kunstide Kooliga.

§         Vilistlased. Projekt “Tagasi kooli”. Koduleht. Haljastus.


4.      Ressursside juhtimine.

§         Projekti "Õpetaja arvuti" jätkumine.

§         Kogu koolimaja varustamine internetiühendusega.

§         Kabinettide jätkuv varustamine vajalike tehniliste vahenditega.

§         Raamatukogu lugemisvara täiendamine.

§         Spordiväljaku lõpetamine.

5.       Õppe- kasvatusprotsess

§         Õpimotivatsiooni suurendamine lapse oskuste ja tugevate külgede arendamise kaudu.

§         Erinevate võimetega õpilastele sobivate õpitingimuste rakendamine.

§         Õpi- ja kasvatusraskustega õpilaste toetamine (parandusõpe, kõneravi, tunnirahu klass, pikapäevarühm).

§         Ainealane töö tugevamate õpilastega, ettevalmistus olümpiaadideks.

§         Klassijuhataja ja aineõpetaja koostöö.

§         Kodu - kool - KOV – hoolekogu koostöö.

§         Kutsenõustamine.

§         Mitmekesine huviringide töö.

§         Õpilasesinduse tegevuse aktiviseerimine.

§         Koolikohustuse täitmine. Kodukorda põhjuseta puudumiste kohta täienduste tegemine.

LISA 2

2009/2010 õppeaasta prioriteedid, eesmärgid, ülesanded

Õppeaasta üldeesmärk on  kodu ja kooli koostöö õppekasvatustöö parendamiseks.


>1.      >Eestvedamine ja juhtimine

§         >Arengukava valmimine ja volikogule esitamine.

§         Sisehindamise koolituse läbimine. Meeskonnakoolitus kogu personalile.

§         Sisehindamise taotluse esitamine.

> 

2.      Personalijuhtimine

§         Töökohtade otstarbekuse analüüs.

§         IT-spetsialisti palkamine.


3.      Koostöö huvigruppidega.

§         Hoolekogu.

§         Lastevanemate nõukogu moodustamine (iga klassi lapsevanemate esindaja).

§         Klasside lastevanemate koosolekud septembris.

§         Arengukava arutelu lastevanemate klassikoosolekutel ja üldkoosolekul.

§         Arenguvestlused kõigi õpilastega vähemalt kord õppeaastas.

§         Lahtiste uste päevad 2 korda õppeaastas.

§         Kultuurimaja. Ühisüritused.

§         Lasteaed – eelkool, teatrietenduste külastus koolimajas, näiteringi esinemine lasteaias, tutipäev.

§         Koolielu kajastamine meedias (Valgus, Koit, Õpetajate Leht)

§         Õpilasomavalitsuse töö aktiviseerimine.

§         Koostöö Pihkva oblastiga.

§         Vilistlased.

§         Kohalikud MTÜ-d ja ettevaõtjad.

§         Sõpruskoolid.

§         Avatud Noortekeskus.

§         Päästeamet – tuletõrjeõppus, lahtiste uste päev Värska komandos.


4.      Ressursside juhtimine.

§         Tervisekaitse nõuetele vastav remont.

§         Kogu koolimaja varustamine internetiühendusega.

§         Liitumine e-kooliga.

§         Kabinettide jätkuv varustamine vajalike tehniliste vahenditega.

§         Raamatukogu lugemisvara täiendamine.

§         Spordiväljaku lõpetamine.

§         Inventari ostmine (õpetajate lauad, dokumendikapp, paberihunt)

§         Sööklasse nõudepesumasin.

5.      Õppe- kasvatusprotsess

§         Tihe koostöö lapsevanematega eri tasanditel.

§         Erinevate võimetega õpilastele sobivate õpitingimuste rakendamine.

§         Psühholoogi loeng õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

§         Õpi- ja kasvatusraskustega õpilaste toetamine (parandusõpe, kõneravi, tunnirahu klass, pikapäevarühm).

§         Ainealane töö tugevamate õpilastega, ettevalmistus olümpiaadideks. Koostöö lapsevanematega õpilaste ettevalmistamisel.

§         Klassijuhataja ja aineõpetaja koostöö.

§         Kodu - kool - KOV – hoolekogu koostöö.

§         Kutsenõustamine.

§         Mitmekesine huviringide töö.

§         Huviringide analüüs, ettepanekud muudatusteks.

§         Koolikohustuse täitmine. Kodukorda põhjuseta puudumiste kohta täienduste tegemine.

§         Õpilasesinduse tegevuse aktiviseerimine.

§         Õppekava uuendamine (inglise keel).